Uskuge või mitte, aga suur oli paljude alevi elanike üllatus 17. aprillil, kui lisaks tavapärasele „kaltsukale“ oli pühapäeva hommikul poe lähedale  punase katusega, juba kaugelt paistev telk…. Natuke kaugemal, kuid tegelikult just siinsamas melu keskel olid kohalikud aktivistid püsti pannud telgi, mille all olid  ootamas  tööriistad ja vajalikud materjalid kuldnokkade pesakastide valmistamiseks. Ega keegi otse küsima ei julgenud tulla, aralt vaid piiluti mis teoksil! Plaan oli kindel-veeta üheskoos tore päikesepaisteline kevadhommik, valmistades pesakaste ning need hiljem alevi puudele  üles panna.

No ega meie peregi mingi erand polnud! Poiss teadis täpselt,  kus kohast saab tööriistu ja vajalikke materjale, mina vajasin väheke instrueerimist. Olgu öeldud, et naelad on ajast ja arust ning trelli oskab nõuda juba kolmenegi. Igaljuhul läksime vana hea naela-haamri meetodi peale. Peale teist kõveraks pekstud naela oli poisi mõõt täis ning emme pidi perekonna lippu kõrgel hoidma ja  alustatu võiduka lõpuni viima.  Pesakasti põhja ja selle esimese poole suutsin kokku klopsida ilma suuremate kadudeta. Ärge parem küsige, mitu naela selleks kulus….! Nähes mu nõutut nägu, olid asjatundlikud mehed mõnusa tögamise saatel mind varmad abistama. Tegelikult, olgem ausad, väheke juhendamist ja ma sain täiesti ise kuldnoka pesakasti valmis . Kaldkatuse tegemiseks tegi meheliku žesti üks vahva teise klassi poiss, soovitades katuse plaadid kokku suruda, muidu pidavat vesi vahelt sisse jooksma. Selle peale ma tõesti polnud veel jõudnud  mõeldagi! Kolmveerand kaksteist viskasin haamri nurka, sest mu elu esimene pesakast oli lõpuks valmis saanud – peal mõisa sümboolika.

Minu üllatus oli suur, sest töösaginas oli  minu ümber siginenud nii palju toredaid inimesi. Eelkõige isad lastega, kuid oli samuti  emasid, vanaemasid ja vanaisasid. Kõigil  siht silme ees, mis minul alustades-klopsida kokku oma esimene pesakast.

Kuldnoka pesakastide klopsimise taustaks mängis kevadine muusika, lapsed siblisid ringi. Üks hulljulge poiss tundis rõõmu kevadisest suurveest. Oli suutnud end ema-isa silme alt ära nihverdada, leidis ta üles alevi kõige sügavama poriloigu,  kus kohast risti-põiki oli vaja läbi joosta. Tema pesakastide ehitamise üritus lõppes ruttu -ilma ühegi kuiva kohata kupatati poiss koju kuuma teed jooma.

Vahva viktoriini küsimustiku jagamise olin  klopsides maha maganud. Õnneks kuulsin vastused ära – hea seegi, muidu ma ei teakski milline lind võib tunni ajaga nälga surra, kui Ta süüa ei saa.  Nägin ära samuti alevi kõige väiksema ent targema linnuteaduri: Pert Viskar’i.

Näiteringi tüdrukud olid ette valmistanud vahvad lood lindude lauludest, imiteerides nende laulu. Vahva! Kahju ainult, et endal ükski linnulaul nii kiiresti pähe ei jää.

Vahepeal on minu lastele meelde tulnud, et lasteaias on söögiaeg just nüüd ja praegu. Päts leiba kohalikust poest päästab nii minu, kui ka mõne teise lapse kindlast näljatundest. Saan uue hüüdnime: Leivaema.

Aeg on nii kiiresti  edasi läinud , et kõik pesakastid on valmis!  Kätte  on jõudnud aeg, et    neid üles riputama hakata. Esimese kasti paneb Krista Salongi ette üles Margus Varik. Vahva, kui on hakkajaid inimesi, kes initsiatiivi enda peale võtavad. ATV ja suure seltskonna saatel asume alevile ringi peale tegema. Pesakastid pannakse peaaegu iga maja  lähedale , mõne juurde rohkem kui üks. Pesakastide avad lähevad suunaga lõuna poole  (kes ei tea, siis pesakastid tulebki nii panna ja lõuna jääb poe poolt vaadates  raamatukogu poole) ning kõrguseks saab umbes kolm meetrit. Üleliigne risu (vanad pesakastid jne.) korjatakse käru peale ning viiakse tuleviku tarbeks jaanitule platsile. Ühtekokku sai alevi peale üles pandud 30 pesakasti. Kella 14-ks olid kõik pesakastid leidnud endale sobilikud puud ning nüüd jääb üle vaid loota, et kinnisvaramaaklerid teevad korralikult oma tööd ning masu  ajal ehitatud pesakastid leiavad õige pea endile  uued omanikud.

Silja Tiirmann
Kostivere Küla Selts aktiivgrupp

Suured tänud ürituse toetajatele/teostajatele:

Nelico OÜ
Arupo OÜ
Kostivere Põhikooli õpilased
Kostivere Noortekeskuse noored
Krista ja Margus Varik
MTÜ Kostivere Küla Selts aktiivgrupp

Piltide vaatamiseks kliki siia