Päästjad tuletavad inimestele meelde, et enne kütteperioodi algust on tagumine aeg kütteseadmed üle vaadata ja puhastada. Päästjate jaoks ei ole sügisel ja talvel haruldased tahmapõlengutest, katkistest kütteseadmetest või kütteseadme valesti kasutamisest põhjustatud tulekahjud. 2010. aastal oli selliseid tulekahjusid Tallinnas ja Harjumaal 58, neis hukkus üks ja sai vigastada kuus inimest. Lisaks süttis korstnas tahm 55 korral – need põlengud küll majatulekahjuks edasi ei arenenud, kuid kütteseadet kahjustasid kindlasti. Kõik sellised tulekahjud on võimalik ära hoida, kui korstnaid ja küttekehi regulaarselt puhastada ja hooldada.

Enne kütteperioodi algust vaata küttesüsteem kriitilise pilguga üle – ega kuskilt suitsu sisse ei aja; ega lõõris, pliidis, soojamüüris, ahjus või korstnas pole pragusid; ega korsten pole pigitunud ja kas tahmaluugid on kindlalt kinni. Kui kütad maja puiduga läbi aasta, puhasta kütteseadmeid kaks korda aastas, kui hooajaliselt sügisest kevadeni, siis üks kord enne kütteperioodi algust ja gaasikütteseadmeid kord aastas. Ahju küta kvaliteetse halupuuga. Kui viskad küttekoldesse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), siis hoolda ka küttekeha tihedamini. Eramu korstnat võib majaomanik ise puhastada, kuid 2010. aasta 1. septembrist kehtiv tuleohutuse seadus sätestab, et igal viiendal aastal peab korstna puhastama ja kütteseadme ohutust kontrollima kutseline korstnapühkija, kes annab kütteseadme puhastamise ja kontrolli kohta akti. Aktil on kirjas tehtud tööd ja korstnapühkija kutsetunnistuse number. Kutsetunnistuse kehtivust saab kontrollida aadressil http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused Korstnapühkijate kontakte küsi pääste infotelefonilt 1524, need leiab ka aadressilt www.korsten.ee