VI Kostivere sildade jooksu järelkaja (2016)

Kui esimesed jooksul osalejad VI Kostivere sildade jooksu registratuuri jõudsid, oli meil juba pea 3 tunnine tööpäev seljataga…

Staap on paigas17. septembril toimus Kostiveres taas sildade jooks, mis sedakorda kandis VI järjekorranumbrit. Korraldusmeeskond oli juba kevadel seisukohal, et arvestades eelnevate aastate tagasisidet, peab kilomeetreid kuskilt juurde näpistama. Kuigi Kostivere kandis materjali on, ei saa siiski minna päris igale poole selliselt, et jooksu algne idee – võimalikult palju sildasid ületada – kaduma ei läheks. Seega haarasime sisse töökoja taguse, Aali tee ning aleviku kergliiklustee pea täies mahus. Natuke igavad sirged, kuid ca 2 kilomeetrit juures.

Kallas on pisut viltu ja konarlikPaar nädalat enne jooksu tundus, et tänu lakkamatule sajuperioodile, tuleb sootuks teistsugune trajektoor valida. Ei saa ju saata inimesi kahlama poolde säärde ulatuvasse sohu 🙂 Siiski saime ilmataadiga kokkuleppele ning pisut üle nädala päikest ja tuult aitasid algselt paberile joonistatud raja siiski ka teoks teha. Suur oli muidugi üllatus, kui võistluspäeva hommikul avanes aknast pilt, mida üldse näha ei soovinud – sadas.

Mis seals ikka, vähemalt ei olnud üleöö lund maha sadanud, nagu seda juhtus 2012 aastal. Osa rajalindistamist (raja lintidega tähistamine) oli tehtud juba eelmisel päeval. Ürituse hommikuks jäi rahvarohkemate kohtade märgistamine lintide ning suunaviitadega. Aastatega on tekkinud juba omad rutiinid ning raja märkimise peale kulub üha vähem aega. Seekord oli hommikust alates ametis 2 ATV’d (Tarmo Pahkma, Aivar Pall) ning Jõelähtme Singli päälik ja rajaguru Meelis Välk (Flash). On just tema teene tuua rada mõisapargi erinevatesse kaugematesse nurkadesse ning pikkida sisse nii mõnigi „maasikas“. Üldiselt oleme püüdnud lähtuda viimastel aastatel põhimõttest, et rada võib küll olla lühike, aga olgu siis vähemalt meeldejääv.

Rando Kadit pinnimasHoolimata hommikusest vihmasabinast tuli rahvas siiski kohale ja osalejaid jagus igale distantsile ning igasse vanuseklassi. Üritust oli kommenteerimas ja ohjamas meie juba üsna pikaajaline hea koostööpartner Rando Soome Sparta spordiklubist. Nagu ikka, pisut juttu päevakavast, ülevaade ürituse toetajatest ning sekka ka mõned nn intervjuud osalejate, korraldajate ja loomulikult meie jooksuürituse ametliku soojendaja Kadi Truulehega 🙂

Keskpäeva paiku alustasime meie kõige väiksemate jooksjate soojendamisega, misjärel asus tillujooksu starti 35 särasilmset pisipõnni. Esmakordselt Kostivere sildade jooksu ajaloos ületas seekord ka tillujooks oma rajal kaks silda (selle kohta võib kunagi kuskil viktoriini küsimus tulla :)). Kõige pisemaid jooksjaid ootas finišis väike auhinnakotike hea ja paremaga, mis kulutatud energiat tagasi aitas laadida.

…jutt jätkub allpool…

Kadi trennid

Natuke numbreid ka

osalejat tillujooksul

osalejat noorte distantsil

osalejat põhidistantsil

lõpetajat kokku

Juba oligi aeg sättida stardijoonele uus seltskond, kes oli valmis minema üksteiselt mõõtu võtma ca 640m pikkusele noorte jooksu rajale. Peale Jarmo Idavain poolt antud stardipauku pani hooga stardist minema 34 noort. Võitja ajaks tuli seekord 2 minutit ja natuke üle 14 sekundi. Sellise ajaga tuli finišisse Karl Erik Välba. Tüdrukutest lõpetas esimesena Sabiine Eliise Nurmse ajaga 2:34.

Peale noorte jooksu finišit kogunesid tõsisemad ja vähemtõsisemad jooksusõbrad ja –härjad stardijoonele. Nagu ikka, eelnes stardile Kadi poolt tehtav soojendus, mille taustaks kõlas ehk mõneti elevust tekitav lugu 🙂

Start antud, mindi siis suisa 50nekesi värskenduskuuri saanud VI Kostivere sildade jooksu rajale. Peale uue rajalõigu läbimist ning liidri mõisaparki suundudes oli liidri ja tema jälitajate vahe kärisenud paari minuti pikkuseks. Ka endal hakkas vaikselt tekkima kahtlus, et äkki on keegi kuskil „nalja“ teinud ja mingi noole teistpidi keeranud. Äkki nüüd jookseb kogu kamp kuskile Tallinna poole või midagi sellist… Aga ei – juba paistis aleviku poolt lähenev jälitajate punt. Suunduti mõisaparki ehitatud rajaosale.

Mõni aeg hiljem hakkas siis selguma eelneval õhtul tõstatatud küsimus, mis ajaga võitja finišisse saabub. On see alla või üle 20 minuti. Alla oli. Võitja ajaks mõõtsime 18:43 ning sellise aja jooksis välja meile oma jooksul juba teada tuntud Aaro Tiiksaar. Talle järgnes Pent Paalberg ajaga 21:01 ning Tarvo Välba ajaga 21:04. Naistest oli kiireim Epp Paalberg 22:24, talle järgnesid Liina Volmerson 24:12 ja Monika Veelma 25:25.

Ja siis hakkas juhtuma, hoolimata varasemast korralduskogemusest… Tulemused tehtud, hakkaks autasustama aga – auhinnad kõik laiali ümbrikes ja kastides 😀 Mis seal ikka, tänaseid toimetusi homse varna lükata ei olnud just kõige nutikam mõte. Eelmisel õhtul sai ka omavahel nalja tehtud, et millega seekord siis alt läheme – segadused ajavõttudega ja valesti koostatud tulemused poodiumikohtadel – see kõik on juba sissetallatud rada. Kiiruga kärsitute pilkude all auhindu komplekteerida oli tegelikult juba hoopis uus tase meil. Siiski, peale mõningat higistamist, saime käed kiirelt koos abilistega käima ning päeva tähtsaim osa ehk autasustamine võis alata.

PoodiumikohadJärjest käisid poodiumilt läbi noorte jooksu poiste ja tüdrukute esikolmikud ja põhidistantsi eri vanuseklasside esikolmikud.

Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja nende kaaslasi, kes olid võtnud vaevaks hommikusest kehvast ilmast hoolimata ikkagi kohale tulla. Kindlasti märgime ära ka meie toetajad, kelleks olid Veloplus, Jõelähtme vald, Kostivere Küla Selts, Hey Dude, Jõelähtme Singel, ProCoating, Andres Oopkaup, Kultuuriministeerium, Kostivere Kultuurimõis, Loo Spordikeskus ja Kadi trennid.

Suur kummardus ja tänu seltskonnale, kes reaalselt oma laupäeva ohverdasid püha ürituse toimumise õnnestumiseks: Tarmo Pahkma, Aivar Pall, Meelis Välk, Kaisa Välk, Priit Laansalu, Kaido-Peeter Pahkma, Mehis Viskar, Toomas Laanejõe – videobackup finišis, Silja Tiirmann, Anneli Allikajaka, Kersti Laanejõe, Jarmo Idavain ja tema stardipüss, Janno Idavain – jooksjate ees sõitev rattur, Ronald Rahuküla, Mauno Süve, Argo Kikas ja tema fotopüss.

Kratid Mirtel ja GreteLindihunnikKindlasti ei saa tänamata jätta väikeseid kratte Gretet ja Mirtelit, kes täpselt ühe minuti jagu “aitasid” kotti toppida rajalt korjatud linte 😀

Korraldajate sügav kummardus kõigile,
näeme juba aasta pärast

Kostivere Spordiseltsi nimel:
Tanel Rahuküla ja Tõnu Tuisk