Suveaja saabumisel on sagenenud juhtumid, kus valla territooriumil elavad, viibivad ja tegutsevad isikud ei ole kohati teadlikud vallas kehtivatest kordadest ja üleriigilistest õigusaktidest.
Probleeme on tekkinud heakorra-, ehitus-, jäätmete- ning liiklusvaldkond, koerte- ja kasside pidamise eeskirja nõuete täitmisega seotud küsimused. Seetõttu toome allpool ära peamised probleemkohad, millega valla korrakaitseametnikel igapäevaselt kokku tuleb puutuda.
Omanik on kohustatud jälgima, et tema kinnistutele ei tekiks prügihunnikuid.
Kinnistu omanikuna peab arvestama, et koos omandiõigusega kaasnevad ka teatud kohustused. Kinnisasja omanik on kohustatud rakendama meetmeid kinnisasja reostamise ja risustamise vältimiseks ning koristama kinnisasjalt risu ja reostuse.
Elamumaa krundid tuleb hoida korras ka siis kui seda ei kasutata.
Jõelähtme valla heakorraeeskirja peamiseks eesmärgiks on tagada vallas puhtus ja heakord. Ettekujutus, et juhul kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, siis ei pea jälgima selle korrashoiu on väär. Alevikes ja muudel tihedalt asustatud aladel asetseval elamu-, äri- tootmismaal, samuti õuemaaks oleval maatulundusmaal on kinnisasja omanik kohustatud niitma muru piisavalt sageli, et vältida muru kasvamist kõrgemaks kui 30 sentimeetrit, ühtlasi on omanik kohustatud tagama, et umbrohi ei leviks tema kinnisasjalt naaberkinnisasjadele.
Prügiveo tellimisest.
Kehtiva jäätmeseaduse kohaselt võib jäätmevaldaja anda jäätmeid käitlemiseks üle vaid selleks õigust omavale isikule. Seda tuleb silmas pidada ka olukorras, kus ehitus- või remontööde käigus leitakse jäätmete äravedaja suvalise ajalehe kuulutuse kaudu, kes viib jäätmed prügila asemel metsa alla. Sellisel juhul tuleb füüsilisest isikust jäätmeveo tellijal arvestada väärteotrahviga kuni 300 trahviühikut.
Lammutustöödest.
Enne kinnistul asuva vanade, korrast ära ja kasutusest väljalangenud hoonete lammutama asumist unustatakse tihtipeale vallast ehitusluba taotleda. Ehitise osalise või täieliku lammutamise korral, isegi kui hiljem plaanitakse sama koha peale uus hoone püstitada, on kehtiva seaduse kohaselt vaja taotleda selleks nõusolek kohalikult omavalitsuselt. Samuti tuleb arvestada, et muinsuskaitsealal või miljööväärtuslikel aladel ei pruugi iga ehitise lammutamine olla lubatud.
Väikeehitiste püstitamisest.
Soovi korral püstitada oma kinnistule nt eraldiseisva grillimise hoone või piirdeaed tuleb silmas pidada, et detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. Kui kohalik omavalitsus ei esita väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Oluline on teada, et ehitise ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Kui kinnistuomanik ei ole kindel, kas temale kuuluv kinnistu jääb detailplaneeringu kohustusega alale või mitte, on mõistlik see enne ehitama hakkamist vallamajast üle küsida.
Müügis olevale kinnistule teabetahvlite paigaldamisest.
Soovides paigaldada enda maja seinale või piirdeaiale teabetahvlit, et antud kinnistu on müügis, tuleb pöörduda vallavalitsuse poole reklaami paigaldamiseks loa saamiseks. Tegemist on reklaamiga reklaamiseaduse mõistes. Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise eesmärgil. Jõelähtme vallas kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 22.12.2011 määrus nr 74 „Välireklaami paigaldamise eeskirja ning reklaamimaksu kehtestamine Jõelähtme vallas“, millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale. Samuti tuleb arvestada kohustusega tasuda reklaamimaksu vastavalt välireklaami pinnale.
Ehitusloa taotlemise vajadusest remonttööde tegemisel.
Alati ei ole maja üle värvimisel või katuse vahetamisel ehitusluba vaja taotleda. Ehitise remonditööde juures on oluline ohutusnõuete järgimine, mis tähendab, et kui senise materjali asendamine ei too kaasa olulisi tagajärgi ning asendatakse oluliste omaduste poolest sarnase materjaliga, siis võib seda võtta kui viimistlust, mille puhul ehitusluba vaja ei ole. Kui on aga soov muuta piirdekonstruktsioone, muuta või asendada kande- ja jäigastavaid konstruktsioone, siis on tegemist ehitise rekonstrueerimisega, mille puhul on ehitusloa olemasolu kohustuslik.
Parkimisest Kaberneeme rannas.
Mereranna vahetus läheduses männimetsa all asub parkla, kus puhkajatel on võimalik tasuta parkida. Jõelähtme vallas, Kiiu-Kaberneeme maantee lõigul 8.9–9.8 km (Kaberneeme rannaribaga paralleeltee) on liikluskorraldusvahenditega tähistatud parkimise keelu ala- paigaldatud mõjualamärk nr 384 „Parkimiskeelu ala“. Vastavalt kehtivale liiklusseadusele ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab. Kui seda siiski tehakse ei tasu üllatuda, kui mõni päev hiljem saabub posti teel tähtkirjaga trahviteade. Sealjuures ei jäeta valesti pargitud auto kojamehe vahele trahviteate koostamise kohta kviitungit. Trahviteate kättetoimetamist reguleerib väärteomenetluse seadustik, mille järgi saadetakse füüsilisele isikule trahviteade tähtkirjaga posti teel. Kui tavalise postiga toimetada ei õnnestu, siis avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) kahel korral ja kahenädalase vaheajaga. Trahviteade loetakse kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval.
Lemmiklooma omanike kohustustest.
Jõelähtme vallas reguleerib lemmikloomade pidamist kohaliku volikogu poolt kehtestatud „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“ ja lemmikloomade registri pidamise põhimäärus. Kõik lemmikloomad tuleb seitsme päeva jooksul kiibistada ja registreerida lemmikloomaregistris. Teha on seda võimalik iseseisvalt elektroonilises keskkonnas www.eesti.ee, Jõelähtme Vallavalitsuses või loomaarsti juures, kes looma kiibistab. Kõige mõistliku ja mugavam on seda teha just loomaarsti juures, kuna tema teab täpselt kuidas seda teha ja üldjuhul sisaldub looma registreerimine tema kiibistamise hinnas.
Lisaks tuleb silmas pidada muid nõuded loomapidamisele. Eelkõige ei tohi loomapidamine häirida teisi valla elanikke ja naabreid, samuti peab loomapidamine olema ohutu. Looma on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil, mis peab olema piiratud viisil, mis välistab looma omal tahtel väljapääsemise.
Avalikus kohas peab loomaomanik tagama järelevalve oma looma üle, et oleks välistatud nende lahtipääsemine, tagades sellega teiste inimeste ja teiste loomade ohutuse. Koerad peavad olema lühikese rihma otsas ja suured ja ohtlikud koerad suukorviga. Kassid rihma otsas või kinnises korvis, spetsiaalses kastis.
Keelatud on lubada loomal ümbruskonna reostamine väljaheidetega, samuti viibimine loomaga staadionidel, mänguväljakutel, spordirajatistes, supluskohtades, liivakastides ja ühiskondlikes ruumides. Looma ei ole lubatud hüljata, ega panna tema suhtes toime vägivalda.
Samuti ei tohi sööta ja majutada hulkuvaid loomi, mis toob kaasa loomakaitseseadusega loomaomanikule pandud kohustused, ehk siis loom loetakse selle isiku omaks, kes teda toidab ja majutab. Hulkuvate koduloomade (koerad, kassid) püüdmise, majutamise ja hukkamisega tegeleb kohalik omavalitsus, kes kasutab selleks loomade varjupaiga teenuseid.
Loomade varjupaiga teenused on üsna kallid ja kui hulkuva looma omanik tuvastatakse, tuleb tal lisaks loomapidamisenõuete rikkumise eest määratavale trahvile, arvestada ka tema süülise käitumise läbi vallale tekkinud kulude hüvitamisega. Keskmiselt maksab ühe koera püüdmine, varjupaika toimetamine, majutus, vaktsineerimine ja hukkamine koos utiliseerimisega ca 350.- eurot, kassi puhul on see summa 250.- eurot.
Siinjuures tuletame meelde, et metsloomadega ei tegele kohalik omavalitsus vaid keskkonnainspektsioon, kelle ööpäevaringselt töötav infotelefon on 1313.
Värsked kommentaarid