Toimumiskoht: Jõelähtme vallamaja, kell 18.00 – 20.00
Osalejad:  Jaanus Hiis, Kadi Truuleht, Kaupo Luur, Jüri Palts, Kaidy Kütt, Külli Ilings, Jaak Nairismägi, Piret Pintman- Hellaste, Raimo Kägu, Art Kuum, Tiia Välk, Jüri Jalakas, Priit Kase, Andrus Umboja, Merike Metstak
Juhatas: Andrus Umboja
Protokollis: Merike Metstak.

Päevakord
1. Põhja-Eesti Päästekeskuse Muuga komando pealik Tiit Umbsaar, tiit.umbsaar@rescue.ee, tel 6319 681.
2. Kevadtalgute seisust annab ülevaate Piret Pintman- Hellaste
3. Külavanema statuut
4. Jooksvad küsimused

1. Sõnavõtuga esineb Põhja-Eesti Päästekeskuse Muuga komando pealik Tiit Umbsaar
Inimeste teadlikkus on tõusnud ja peremehetuid maid, kinnistuid jääb üha vähemaks. Kulupõlenguid esineb nädalavahetuseti, kriitiline piir jääb Maardu linna –Ülgase küla piirimaile. Jõelähtmes on eluhoonete põlengud sagedased. Vesivarustus võib alati parem olla, veevõtukohal on kindlad nõuded ja selle väljaehitamise kulukas. Samas lubab meie masinate võimekus võtta vett jõgedest, järvedest, lompidest, kus puhast vett ühe meetri jagu. Merevesi sobib tule kustutamiseks, kuid sinna ei pääse autoga juurde. Mida sügavam on veevõtukoht, seda parem. Veevõtukoht peab olema aastaringselt kasutatav, tähistatud, hooldatud ja sinna peab 18 t kaaluva autoga juurde saama sõita. Hüdrandi puhul peab selle võimsus olema 10 liitrit sekundis. Inimestel peavad olema elamute juures koordinaadid, auto sõidab GPS-iga ja jõuab alati kohale. Ettepanek: kaardistame veelkord koos külavanematega kõik veevõtukohad. Lepime ajad kokku, saadame auto kohale ja üheskoos vaatame võimalikud veevõtukohad üle ning kaardistame. Nõuetekohase veevõtukoha talvel lumest lahtihoidmine valla traktoriga on samuti kokkuleppe küsimus. Külavanemate kontaktid võiksid olla kättesaadavad, samuti lumelükkajate andmed. Oleme valmis külade kaupa kaardistama koos iga külavanemaga olemasolevad veevõtukohad. Vabatahtlike päästekomandode tegevus on prioriteet, sest riigi päästeteenistust pole kavas laiendada. Tuleohtlik aeg on alanud ja päästeameti direktori käskkirjaga fikseeritud 22. aprillist – lõket enam teha ei tohi. Metsamineku võib ära keelata, aga kuidas seda tagatakse? Normaalne inimene, kes käib seenel – marjul, ei tee üldjuhul tuld.

2. Kevadtalgutest annab ülevaate Piret Pintman- Hellaste.
1. mai kogumisringid läksid edukalt, inimesed kasutasid usinalt ohtlike jäätmete äraandmise võimalust. Rehvid on samuti tänaseks ära korjatud. 1. mail liikus ka Kolatakso, mis kogus kasutatud riideid. Kogutud rõivad lähevad taaskasutusse, sealt saavad kriisiabi korras rõivaid puudust kannatavad inimesed, samuti jätkub materjali käsitööhuvilistele. Suur tänu inimestele, kes andsid ära pestud, triigitud ja pakitud riideid. Kevadkoristused ja talgukohad, mis hetkel teada: 23. aprill Saha kabeliaed -Jaanus Hiis; 30. aprill Ülgase küla – Maiko Ratner; 2.- 4.mai Kostivere kooli ümbrus ja mõisapark – Eliko Roomet; 7. mai – Manniva küla – Priit Parktal ; Nehatu küla – Mart Käit; Neeme küla – Sirje Põllu; Saha küla laadaplats – Jaanus Hiis; Loo alevik ja Pirita jõe äär – Andrus Umboja; Iru külaplats – Art Kuum; Kostivere alevik – Kadi Truuleht; Parasmäe küla – Jüri Palts, Erik Sepping; Kabereeme küla – Marina Sonn; Neeme piirivalvekoerte kalmistu – Ülo Lomp; Haljava küla – Siiri Koel ; Kostiranna küla – Ero Sõmer; Uus-Rebala Vana-Narva mnt teeperved – Meeli Hunt; Võerdla Vana-Narva mnt teeperved – Piret Pintman-Hellaste; 14.mai Jõelähtme kirikla – Margus Kirja. Jõelähtme rahvamaja ümbruses toimuvad suuremad talgud 7. mail, kõik on oodatud 12. – 14. augustil toimuva Eesti külateatrite festivali platsi ette valmistama.

3. Külavanema statuut – Merike Metstak.
Külavanema statuut vajaks kaasajastamist. Kui hetkel kehtiv Jõelähtme vallavolikogu vastav määrus oli kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 64 ja 70 alusel, siis käesolevaga soovitakse statuut viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ja kehtestatakse KOKS § 58 lg 3 alusel. Seni kehtiv külavanema statuut lubab küla üldkoosolekust ette teatada ka kirjalike kutsete teel, mis on võrdsustatud valla ajalehe ja kodulehe teavitusega. See ei ole läbipaistev. Tagamaks info jõudmist võrdselt kõikide külaelanikeni, peab koosolekust etteteatamine toimuma nüüd alati avalikult: ajalehes „Jõelähtme“ ja valla kodulehel. Lisaks loetletud infokandjatele võib külaelanikke koosolekust teavitada kuulutusega küla teadetetahvlil või kirjalike kutsete teel, kuid see ei ole kohustuslik. Mõiste umbusaldamine on asendatud mõistega tagasikutsumine. Samuti on külavanemal oluline roll elanike kaasamisel ühistegevusse. Arvestades küla koosoleku otsustusõigust ning külavanema rolli tähtsustumist külaelus, on käesolev eelnõu eeldatavalt sisendiks vallas registreeritud elanike arvu kasvule. Kuna kehtivas statuudis ei olnud täpselt sõnastatud külavanema isikule esitatavaid nõudmisi, siis külavanemate ümarlaualt tuli ettepanek esitada külavanema isikule samad nõudmised, millele peavad vastama kohaliku kohalikku omavalitsuse volikogusse kandideerivad isikud: külavanemaks saab valida 18-aastaseks saanud teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Samuti otsustasime külavanemate ümarlaual konsensuslikult, et külavanema amet on auamet ja külavanema kohustuste täitmisest tulenevaid kulutusi kohaliku omavalitsuse poolt ei hüvitata. Külavanema tööd tehakse vabatahtlikult ja tasuta. Külavanemate ümarlaual arutleti mitme küla külavanemaks olemise küsimuse üle. Kuna külavanemaks saab kandideerida antud külas rahvastikuregistri andmeil elav kodanik siis on loogiline, et külaelanike üldkoosolek võib volitada teise küla külavanemat antud küla (kus ei ole külavanemat) esindama. Külavanema statuudi muutmise ja käesolevas redaktsioonis kehtestamise algatas regulaarselt kooskäiv ja kõiki Jõelähtme valla aleviku–ja külavanemaid ühendav külavanemate ümarlaud. Valimiskasti küsimus – valimiskasti võib teha käepärastest vahenditest – peaasi, et see tagab hääletamise salajasuse. Külavanema tagasikutsumine toimub avalikul hääletusel. Nimetatud ja muud ettepanekud läksid arvesse ja statuudi eelnõusse viidi vastavad parandused sisse. Otsustati suunata külavanema statuut vallavolikogu komisjonidesse arvamuse saamiseks.

4. Jooksvad küsimused.
Külaelanike nimekirja küsimus – läbirääkimised Siseministeeriumiga lõppesid tulemusega, et 1 kord aastas väljastatakse kõikidele külavanematele küla elanike nimekiri. 1 päev enne koosolekut tellib külavanem valla kantselei sekretärilt külaelanike nimekirja. Vallavalitsuse kohaloleku vajadus langeb ära, aga kui küla soovib vallavalitsuse abi, siis osutab vallavalitsus ka abi. Toimus elav arutelu küsimuses kas külavanemat saab valida elanik, kes on just äsja tulnud ametlikult küla elanikuks, või peab ta olema registri andmeil elanik alates 1. jaanuarist. Kaaluti, millisest ajast rahvastiku registris olek läheb arvesse, ehk annab õiguse valida ja olla valitud külavanemaks Arvamused jagunesid kaheks, valdav enamus külavanemaid oli seisukohal, et hääleõiguslikkuse külavanema valimisel annab rahvastikuregistri kanne seisuga 1. jaanuar. Järgmine ümarlaud toimub septembris 2011, Kostivere mõisa saal on selleks ajaks valmis. Aasta lõpu ümarlaud toimub Ihasalu rahvamajas.